Kas pean kasutatud riiete müügilt makse maksma?
Isiklike asjade müük on Eestis tulumaksuvaba. Edasimüük ei ole. Vaatame, kus täpselt piir jookseb ja mida Maksu- ja Tolliamet selle kohta ütleb.
Lühike vastus: oleneb sellest, kas asi oli sinu oma või ostsid selle edasimüügiks. Oma kapist müüdud kleit on maksuvaba. Kaltsukast kaheeurose eest ostetud ja kümne eest edasi müüdud kleit ei ole. Piir ei jookse summa, vaid kavatsuse pealt — ja just see üllatab kõige rohkem.
Oma asjade müük on tulumaksuvaba
Maksu- ja Tolliamet sõnastab selle otse:
„Kui tegemist on isiklike asjade müügiga või kui need on olnud ostmise ja müümise vahepealsel ajal isiklikus kasutuses, ei maksustata müügist saadud tulu tulumaksuga.“
See tähendab, et sa ei pea deklareerima ega maksma tulumaksu, kui müüd näiteks:
- lapse riideid, mis on väikeseks jäänud;
- oma garderoobi, mida enam ei kanna;
- mööblit, et uuele ruumi teha;
- pereliikme asju, mida keegi enam ei kasuta.
Summal ei ole siin tähtsust. Kui müüd oma vana diivani 400 euroga, on see ikkagi maksuvaba — sest see oli sinu diivan, mitte kaup.
Edasimüük on ettevõtlus
Teine olukord algab hetkest, mil sa ostad midagi selleks, et see kallimalt edasi müüa. Maksuameti sõnastuses:
„Ettevõtluseks loetakse kaupade müüki, kui müügitegevusega tegeletakse vaheltkasu saamise eesmärgil.“
Sõna vaheltkasu on siin võti. Kui ostad Humanast kilokauba, sorteerid selle ära ja müüd tükikaupa, siis on kavatsus algusest peale kasumi teenimine. Sellest hetkest kehtivad teised reeglid, olenemata sellest, kas müüsid kümme asja või kolmsada.
Näited kõrvuti
Kerige tabelit paremale →
| Olukord | Kas maksustatakse? | Miks |
|---|---|---|
| Müüd oma vana talvemantli 60 € eest | Ei | Isiklik asi |
| Müüd lapse väikeseks jäänud riided ära | Ei | Isiklik asi |
| Ostsid kirbukalt 20 kleiti, müüd Vintedis edasi | Jah | Vaheltkasu eesmärk |
| Tellisid välismaalt partii riideid müügiks | Jah | Vaheltkasu eesmärk |
| Pärisid vanaema serviisi ja müüd selle | Ei | Isiklik asi |
| Ostad regulaarselt kaltsukast, et boksis edasi müüa | Jah | Järjepidev ja kasumile suunatud |
Juhuslik müük: deklareeri, aga ettevõtjaks saama ei pea
Kolmas, vahepealne olukord: müüsid mõne asja edasi, aga see ei ole järjepidev tegevus ega vasta ettevõtluse tunnustele. Siis tuleb kasum deklareerida kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm A, rida 6.3).
Kasum arvutatakse lihtsalt: müügihind miinus ostuhind. Näiteks ostsid jope 15 euroga ja müüsid 40 euroga — deklareerid 25 eurot. Ostudokumendid ja müügiga seotud kulud tuleb alles hoida, sest ilma ostuhinda tõendamata maksustatakse kogu müügisumma.
Kui tegevus on ettevõtlus, mis siis?
Siis tuleb end kanda äriregistrisse. Kaks levinud vormi:
- FIE — võid ettevõtlusega seotud kulud (sh kauba ostuhinna) tulust maha arvata. Kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga, aruanne esitatakse vormil E.
- OÜ — kulud lähevad raamatupidamisse, tulumaks tuleb alles kasumi väljavõtmisel.
On ka kolmas variant, ettevõtluskonto, mida sageli soovitatakse — ja mis kaubaga kauplejale tavaliselt ei sobi, sest see maksustab kogu laekumise, mitte kasumi. Kirjutasime sellest eraldi: FIE, OÜ või ettevõtluskonto?
Kui aastakäive ületab 40 000 eurot, muutub käibemaksukohustuslaseks registreerimine kohustuslikuks. Kasutatud kauba puhul on olemas erikord, mis lubab käibemaksu maksta ainult juurdehindluselt — vaata lähemalt.
Mida praktikas teha
Ükskõik kummal pool piiri sa oled, üks asi on sama: pead teadma, mis iga ese sulle maksis. Ilma ostuhinnata ei saa arvutada kasumit, ei saa täita deklaratsiooni ja ei saa tõendada, et müüsid asja odavamalt, kui ostsid.
Kirjuta iga eseme kohta üles ostukuupäev, ostuhind, müügikuupäev ja müügihind. Aasta lõpus ei pea sa siis mälu järgi arvama. Kuidas seda praktikas teha.