arvestus

Kuidas pidada arvestust kasutatud kaupade üle

Maksuamet tahab näha ostuhinda iga eseme kohta. Kuidas seda kirja panna nii, et aasta lõpus poleks vaja mälu järgi arvata.

Kasutatud kauba arvestus erineb tavalisest laoarvestusest ühe asja poolest: iga ese on ainus omataoline. Ei ole „20 tükki toodet X“. On kakskümmend erinevat kleiti, igaüks oma ostuhinna, seisukorra ja looga. Just see teeb tabeli kiiresti kasutuks — ja just seda nõuab maksuamet.

Mida on kohustuslik teada

Nii tulumaksu kui käibemaksu poolel taandub nõue samale kirjele. Iga eseme kohta:

  • ostukuupäev ja ostuhind — ilma selleta maksustatakse kogu müügisumma, mitte kasum;
  • müügikuupäev ja müügihind;
  • kust ta tuli — kas ostsid edasimüügiks või oli see sinu oma asi;
  • kus ta praegu on — boksis, Vintedis, kodus.

Neljas punkt ei ole maksunõue, vaid mõistuse nõue: kahes kanalis korraga müües on see ainus asi, mis takistab sama eseme kaks korda müümist.

Miks tabel kokku jookseb

Tabel töötab esimesed sada eset. Siis algavad tuttavad hädad:

  • partii ostuhind on üks number, aga müüd tükikaupa — kuidas 200 € kolmekümne eseme vahel jagada?
  • müüdud read jäävad sisse ja summad ei klapi enam;
  • kaks kanalit tähendab kahte tabelit, mis lähevad lahku;
  • telefonis ei saa seda täita, ja täitmata jäänud rida on igavesti täitmata.

Partii jagamine

Kõige sagedasem viga. Ostsid kilokauba 60 euroga ja said 40 eset. Vale on kirjutada iga eseme ostuhinnaks 60 €. Õige on jagada: 60 ÷ 40 = 1,50 € eseme kohta. Kui esemed on väga erineva väärtusega, jaga kaalutult — aga jaga.

Neli reeglit, mis hoiavad arvestuse elus

1. Kirjuta ostuhind üles ostupäeval

Mitte müügipäeval. Kolm kuud hiljem ei mäleta keegi, kas see maksis kaks või neli eurot, ja maksuamet ei aktsepteeri mälu.

2. Üks ese, üks rida, üks kordumatu number

Anna igale esemele oma tunnus. Ilma selleta ei saa sa kunagi öelda, milline täpselt kolmest sarnasest mustast jopest müüdi.

3. Hoia ostudokumendid

Kviitung kaltsukast, ekraanipilt tellimusest, arve hulgimüüjalt. Erikorra ja kulude mahaarvamise puhul on dokument tõend, kirje üksi ei ole.

4. Ära pea kahte arvestust

Üks nimekiri, mis teab, kus ese on. Kaks nimekirja lähevad alati lahku, ja siis usaldad sa lõpuks kumbagi.

Mida see sulle annab peale maksurahu

Ostuhinna kirje ei ole ainult maksuamet. Sellest tuleb kolm asja, mida ilma selleta üldse arvutada ei saa:

  • läbimüügimäär — kui suur osa kaubast tegelikult müüb, mis muudab kogu hinnastamise arvutust;
  • tegelik marginaal kanali kaupa — kas boks või Vinted toob rohkem;
  • tasuvuspunkt — mitu eset pead müüma, et boksirent tagasi teenida.

Need kolm arvu on vahe hobi ja äri vahel. Ja neid ei saa tunnetada — neid saab ainult mõõta.